mittekäsutöölistest

mittekäsutöölistest
sisemise mõtlemis- ja
tegevusvabadusega
kunstnikest, kes pole
kindla tellimusega ühendatud

kellede roll on olla kriitiline
et oleks igas valdkonnas tegelasi
kes vaataks kaugemale ja näeks läbi
kes suudavad hinnata hindajate tahtmist
ja ei püüa liialt endale ja/või teistele meeldida

kes kontrolliksid mõtte- ja
läbimängimistega ideede toimimist

selliste ja teistsuguste ilmingutega saade siis:

http://podcast.kuku.ee/2012/04/22/vanamehed-kolmandalt-2012-04-22/

kunstipartnerlussuhe

luua kunstipartnerlussuhet täiesti mitte-
ähvardavas, mittekonfliktses olukorras
lähenedes õppijale kui liitlane, partner
kes pakub visuaalsete jt sisuelementide
muutmise ja valimise protsessis  abi

liitlane, kes on valmis esmalt kuulama
ja seejärel tegema loovaid ettepanekuid
kuidas tegija saaks oma eesmärke
samm-sammult täita, tulemused ellu viia

 

õli valamine kodutu põlevale haavale

video “bussijuhi solidaarsusavaldus linnavalitsusele? isendiks jäämine?” pakub sümboolset sissevaadet tallinna ühistranspordisüsteemi mittekvaliteeti. tallinna ühistransport oma ühekülgsuses tõstatab hulgaliselt küsimusi, peegeldades ühiskondlikke protsesse ning nende toimemehhanisme. antud video reflekteerib vahetult siinmaa elaniku isiklikku suhet sotsiaalhammasrataste vahele jäänud kodutuga. videos oma probleemilahendamist eksponeeriv bussijuht käsitleb olukorda oma parima ettekujutluse kohaselt. video fookus on anno domini 2012. aastal, mil meedias käib debatt kvantiteedi, mahu – tasuta ühsitranspordi võimalikkuse – üle. ühistranspordisüsteemi kvaliteet, teeninduse tase ja töötajaskonna kultuursemaks kasvamise tarvis eelduste-tingimiste loomise temaatika ei paista valitsejatele-otsustajatele prioriteediks olema.

25.03.2012 — tasuta transpordi päeval Tallinnas — 1A Viimsi suunal. Bussi sisenes kodutu. Juht kiskus kiiruga omal kõrvaklapid peast, kargas salongi ja hakkas kodututunnustega mehe haavadele jalaga soola jagama. Kas bussijuht hääletas jalgadega tasuta ühistranspordi kehtestamise poolt/vastu tallinlastele? Väljendas oma arusaama inimlikkusest? Midagi muud?

teatavas mõttes igiomane

käsitlus ise ei taga kunsti objekti olemuse tabamist, vaid annab aimu käsitluse enda omapärast ja iseloomulikest tunnustest.

kunsti mõiste harjumuspärasus võib teha kunstinähtuste puhul eriti keeruliseks vahe tegemise kunsti uurimise ja kunsti süsteemse uurimise vahel. “Käsitluse süsteemsust ei taga mitte käsitletava objekti kui süsteemi olemus, vaid käsitlusviisi enda omapära. Üht ja sama objekti võidakse käsitleda nii süsteemselt kui ka mittesüsteemselt. Kummalgi käsitlusviisil on oma erijooni, mis tagavad põhimõtteliselt erinevaid tulemusi.” (U. Mereste, 1987)

 

Konkreetse meediatarbija põhiküsimus EKA asjus

Kui Aaviksood valgustavad kultuurilised tõukejõud, omakasupüüdmatus ja geneetilised kalduvused, siis Kivi mõistab seda: kas suudan ja tahan juhtida Eesti Kunstiakadeemiat visuaalkultuuri valdkondade rahvusvaheliseks kompetentsikeskuseks, hoolimata sõja- ja ristijaagu taktikast vaenlase pea finantsauditiga maha raiuda?


joonmeedia.blogspot.com

 

 

konkreetne eesmärk kui ambitsiooni rahuldaja

õpetaja valib mingil hetkel
ja usub, et tema väärtused on
endastmõistetavad, õiged ja püsivad
saada 80% palka juurde
olla materiaalselt väärtustatum
osaleda ja saada osa formaalse- ja
mitteformaalse kultuuritegevuse
ühtsusest, tähendusest ja tähtsusest

 

Loomne kaamel ka

Kaamel on mõjukuse ja usaldusväärsuse poolest Eesti tähtsaim loom, mis räägib olulistest sündmustest ja loomprotsessidest operatiivselt ning tasakaalustatult.
Loomtoimetuse meeskond ning vaatenuhid Kroonika Kamga, Vargus Kaar, Sari Pirnikus, Kare Vannabii, Masti Pannel ja Veelgi Korpus toovad loomad Eestist ja maailmast vaatajate ette mitmes saates päevas ja 365 päeva aastas.

 

miks võiksid kodanikud täna kunstitöö üle rõõmustada? kuidas on, kas on hea meel kunstist?

mõnikord juhtub, et kunstiinimesed
peavad mingit territooriumi enda omaks
see tuleb teadmiseks võtta ja sellega arvestada

kuna kunstiinimesed pole eestis 2012 aastal
eriti teretulnud meedias ja neil
puudub tavakeskkonnas “oma ruum”
siis pole õige nende väljatõrjumine ja platsi “äravõtmine”

ülesandeks võiks olla kogukonna ja kunstitöötajate
rahumeelse kooseksisteerimise taasamine
mille pärast peaks võitlema

 

“kunsti” ja “kunstitöö” mõiste on aastatega muutunud

“kunsti” ja “kunstitöö” mõiste on aastatega muutunud
aastaid tagasi võis see tähendada kunstnikku
kes tegeles kitsamalt oma (all)valdkonna või aine teemadega
ja kes ei tahtnud midagi teada nt ühiskonna, kultuuri, majanduse
aktuaalsetest probleemidest-vajadustest-võimalustest

tänase kunstitöö kontekstis tähendab “kunst” tihtilugu sellist
kunstnikku, kelle aeg möödub pigem mittekunstnikega
kelledelt soovitakse leida kaotatud turvatunnet ja tunnustust
olles omaks võtnud väärtused ja käitumisviisid, mis aitavad ellu jääda
ja kelle tähtsaimaks sotsialiseerumise kohaks
on mõni netikeskkond, kaubanduskeskus või kohvik

 

meisterlik mobiilse kunstitöö praktika sidumine kogukonnaga

annab mudelile erilise väärtuse ja terviklikkuse
samas on võimalik rakendada mudeli üksikuid
põhimõtteid, meetodeid ja tegevusi ka iseseisvalt
liites need n-ö tavakunstitöö konteksti

 

kas on mõistlik teaduslikult uurida või pigem kunstniku-uuringuid teostada?

sageli võib kunsti mittetundvatele
inimestele jääda vale ettekujutus
kunstniku-uurimusest kui mitte millegi uurimisest
kuid tegelikult see nii ei ole
kunstniku-uurimuse abil on mõnikord võimalik
saada palju rohkem ja palju olulisemat informatsiooni
kui seda võimaldaks paduteaduslik kirjalik jäädvustus

 

tänavakunsti juures oluline

tänavakunsti juures on oluline
publikule edasiantav sõnum
tänavakunstnik peab tänavale minnes
ise selgelt teadma oma eesmärki
olgu see info jagamine või midagi muud
ja kui endal ei ole eesmärk
ja lähteülesanded selged
tuleb leppida ka negatiivse
tagasisidega kriitikute poolt

 

On vaja aega kunsti tundmaõppimiseks

  1. Mil moel suhelda mitte-kunstiala inimestega kunsti levi küsimustes?
  2. Kunstisüsteemide juhtkonna vastutus (õigused ja kohustused) seoses varasema panusega olulisse kunstitöösse?
  3. Juhtpositsioonidel olevate inimeste arusaamad kunstiloomingu funktsioonist ühiskonnas?
  4. Mil moel kunsti mõju hinnata?

 

moeseisukoht

ajastu üldine sõnalaad, -liik
mis määrab domineeriva arusaama
(jm inimese väljenduse juurde kuuluva)

samuti ka tarbeesemete, ruumide, sisustuse
kirjanduse, kunsti vm. laadi ja ilme

mingite väärtuste suhteliselt lühiajaline tunnustatus

rumal, paha, vastik
tava, harjumus, viis, komme, mood

arvamus, vaade, vaatekoht,
suhtumine, tõekspidamine
(sotsiaalne) seisund, positsioon
arvestatav koht mingis süsteemis
olla, kujutleda, näha, sõnastada

väljendada tegelikult mingit sarnasus-
võrdlust: kellelegi või millelegi sarnaselt

 

Mil moel aidata mõista, miks kunstitööd tehakse?

Usun, et juht/otsustaja/strateegilisel positsioonil töötav ametnik peab mõistma, miks kunstitööd tehakse ja toetama selle töö tegijaid. Kunstitöötajate eneste teavitustöö ja avalike arvajatega koostöö viib edasi! Kui mõtlen kas või Eesti Kunstnike Liidule, siis ei tunneta kusagilt otsast, et püütaks kaasaegseid arusaamu laiema katuse alla saada. Kitsa grupi erahuvid ja võimetus ühiskondlikke-kultuurilisi seoseid märgata on kunstnike tugistruktuurkapitali kaaperdanud.

 

Küsib ja käsib president, keda oleme valinud väärtuste hoidjaks?

Pädeva kriitika tunnused, karakteristikud?
Mis on märkamisväärne, mis mängib märkimisväärset rolli?
Määra, viisi ja aja sobivuse küsimus.
Milliseid stsenaariumeid ma/me ei sooviks?
Õõnestamise mehhanismid ja seotud mõisted?
Mis kellele ei sobi?
Millest, kellest ja mil moel üle sõitmine?!
Millele peab enam keskenduma?
Moraalne kompass ja iseloomu-väärtushinnangud, mis teevad muret?
Ma/Me?
Rohkem teaduslikku tegevust, mõtlemist!?
Mida “see” on andnud?
Kust ja millisel juhul tõmmatakse esimesena raha välja?
Milliseid võimalusi president raiskas?!?
Sõnade kaal + meeldejäävus!
Põhjamaa väärtus!?!
Sõna + eeskuju!
Oluline tegur!
(lips) + helkur = helkur[president]?
VABADUS + VASTUTUS = õppimine !?!
Kui me vaatame objektiivseid näitajaid, siis …?!

Mida valin meelde jätta?

tähtsam on määravam

avalikud ehk formaalsed põhjused
mille põhjal tekib osalejal nägemus toimuva [näituse] kohta. enamasti [pressiteates] sõnastatud.

varjatud ehk tegelikud põhjused
huvid ja motiivid, mis ei ole üldjuhul publikule/osalejale teada, mõnikord on jäänud ka kunstnikule endale sõnastamatuks. põhjustades teema teistsuguseks kujunemise.

näide – mõtle ise välja lugu, kuidas olukord muutub, kui avalikud ja varjatud põhjused ei ole kooskõlas(tatud).

 

näitusest näituseni

olen näituse tegemise põhjuste –
varjatud põhjuste põhjenduste
otsingutel ja muudkui küsin:

miks me teeme nii palju näituseid
ja kuidas me seda põhjendame?

on see vajadus kommunikatsiooni
ja suhtlemise järele?

mingisugune eneseteraapia?

vajadus lahendada mingi aktuaalne
vastuolu, probleem, küsimus?

vahetsoon ja vahend mõtete settimiseks?

kas kunstielu oleks terviklik ja toimiks ilma näitusteta?
kas informatsioon saaks “liigutatud”,
edasi- ja tagasisidestatud ilma näitusetööta?

 

Mil määral ja kui vajalikud on näitused?

Iga kunstitöötaja, rühmituse või organisatsiooni jaoks on määr kahtlemata erinev.
Aga millistest asjaoludest näituste vajalikkuse määr ikkagi sõltub?

  • Kunstiprotsesside intensiivsusest, ehk kui palju koguneb jagamisväärset kunst-informatsiooni, mida tuleb edasi anda.
  • Alternatiivsete kunsti-informatsiooni jagamise vahendite olemasolust.
  • Kunstiinstitutsiooni juhtimise ja otsustamise kultuurist – kui suurel määral on otsustamise protsess jagatud. Toimub ainuotsustamine?! Informeerimise mittevajalikkuse põhimõtte rakendamine?!
  • Kunstniku (või organisatsiooni) kultuurist. On kunstnikke, kes ei käsitle valdavat osa protsesse näitustel. Näitus ei ole juurdunud ja harjumuspäraselt kasutatakse seda vähe. Nt grafitikunstnikud.
  • Funktsioonist osalejatele ja publikule. Kellele ja millist lisaväärtust näitus pakub?!
  • Teema või vastuolu aktuaalsusest. – Kas ja kui vajalik on avalik-kollektiivne otsus seoses aktuaalse küsimuse, probleemiga?
  • On vajalik saada (meediate kaudu) erinevate gruppide ideid ja mõtteid seoses käsitletava vastuolu-teemaga.
  • Võimalik teema-küsimus-probleem-vastuolu puudutab erinevaid kultuurigruppe ühiskonnas, seega on nende arvamused ja ettepanekud vajalikud otsuse langetamiseks.

Kui mingi probleem-vastuolu nõuab palju näituseid/käsitlemist, tekib oht, et näitused/käsitlemised muutuvad probleemist olulisemaks …

Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti kunstielu lootus 2012

piiratud aja jooksul
kindla eesmärgiga
kunstitöö iseloomu-
jooned ilmnevad
varem või hiljem

kui huvitatul on
olemas oma seisukoht ja
teema puudutab tema huvisid ja
ollakse häälestatud lahendusi otsima

toimub avatud kollektiivne arutelu
et leida parim võimalik lahendus
aktuaalsele vastuolule-probleemile

on vastutusvõimelised ja töökad tegijad …

Miks tehakse näituseid?

Ka kunstitöötaja on kollektiivne olend ja tahab end pidevalt ühiskonna liikmena tunnetada, mida on võimalik saavutada informatsiooni jagamise kaudu.

Ka kunstitöötaja tahab saada turvalisuse sõnumit, et ta kuulub gruppi, et teda aktsepteeritakse ühiskondliku inimesena.

Ka kunstitöötajate allkultuurile on omane sotsiaalne kontroll üksteise käitumise üle, mis eeldab omavaheliseks koostoimimiseks sobivaid viise.

Näitus kui kunstitöötaja ühiskonna liikmeks “kasvatamise” platvorm?

reeglina

juhindun elus varem nähtust

olen osa enesekujundamisest
juurutan kogemused endaks

meeldivad mulle need võtted
põhimõtted ja professionaalsus
intuitiivne kopeerimine ja töötavus

taastekitan ebakindlust kui tunnen
et pole piisavalt ressurssi et
analüüsida ja sõnastada
õnnestumise ja mitteõnnestumise põhjusi

Tõenäoliselt on Sul kunsti

Tõenäoliselt on Sul kunsti
teemaga seoses
mitmekesised kogemused,
mis teost tajudes meenuvad.

Kõrvutad ja võrdled enda ja
kunstniku tähelepanekuid ning
saad kogemuse võrra rikkamaks,
sest iga alternatiivne ja
teistsugune vaatepunkt
loob uusi mõtteid ja
võimalik, et ka seoseid
paremaks vaimseks
toimetulekuks Siinmaa
tegevussüsteemides.

Vähese vaatamusega kunstihuvilisel on
selgelt näha lünk kujutluses (“mil moel peab
vaatama ja kuidas tajuma”) ning
reaalse arusaamise-tõlgendamise vahel
(kas ja kuidas ma mõistsin öeldut).

 

JOONMEEDIA KAJASTAB: EESTI KUNSTITEADLASTE ÜHINGU TEEMAPÄEV “MIS ON HEA NÄITUS?”

16. detsembril 2011 Kumu kunstimuuseumis toimunud sündmus jättis metoodiliselt-tehniliselt võttes süvamõttetu ja aegunud mulje. Vist järjekordne Mugavustsoonide kohtumine harjumuseks saanud viisil?

Võib esile tõsta ja mõelda, et kutses kasutatud retoorika rõhus aktiivsele osalusele ja kaasamõtlemisele, võib-olla isegi kunsti populariseerimisele ja huvi süvendamisele. Teema-probleemi selgemaks mõtestamiseks loodud metoodilisi-tehnilisi eelduseid ei paistnud aga kusagilt: esinejad ja publik jälgisid teineteisest ikka vanaviisi, kilomeetrite kauguselt. Ja kui osalejatelt midagi küsiti, näis üle nelja sekundi veniv vaikuse paus moderaatorile või esinejatele nagu virtuaalne ristilöömine või laikidest ilmajäämine lõustaraamatu seinal. Parem ikka bla-bla-bla.Paneeldiskussioon lubas hurraatades publikumenu ja muude mõõdikute teemat mõtestada, mis jäi aga üldmuljena väljavabandava eneseõigustamise, märksõnade ja -piltide tasemele. Kaasa mõtestama kutsuvaid küsimusi ei näinud esinema kutsututel nagu olevat, vaid ebasüsteemsena näivad oma arvamuste-uskumuste käsitlused, mida n-ö köögifilosoofiale omases teravamaitselises emotsioonikastmes pealtkuulajatele pritsida. Sain vist isegi hirmuketšupiga kokku ja tundsin lõpuni välja, kuidas ennastkaitsev hoiakukilp reageerimise tööriistakastis ei purunegi.

Nii palju siis tõrvamaitselise kohvi limpsimisest ja inimeste päriselt ühisesse ruumis kokku kutsumisest, et pead-jalad-persed koos lisaväärtus luua.

Junntõnel,
netikommentaator ja Facebook’i klient

 

kunsti(gem) hääl(t)

teatagem
rääkigem
lobisegem
vuristagem
kutsugem
kihistagem
itsitagem
arvakem
karjugem
köhigem
venitagem
hüüdkem
väljendagem
kogelegem
ulgugem
nurisegem
torisegem
unnakem
tervitagem
padrakem
susistagem
pomisegem
ümisegem
mõmisegem
ilmutagem
esitagem
korrakem
vastakem
ütelgem
kriisakem
kiljugem
vaikigem
aevastagem
norsakem
veerigem
kiunugem
halagem
vingugem
kogelegem
jutustagem
vilistagem
vaimus
väärikalt
või wc-s

 

SISSEJUHATAVAD KÜSIMUSED

hea tekst ei oma kuigi suurt mõju
kui sellest ei saada aru, ei mõisteta

  • Mil moel kajastuvad [selles] väärtushinnangud ja inimkäsitlus, ühiskonna elujõulius, majanduslik areng ja humaansus??

    Mil moel, kuidas mõjutab ühiskond [selle] sõnastamist ja teostamist?

    Mil moel ideid ja praktilisi nõuandeid mõistetavalt koostada, et “need” oleksid arusaadavad ja rakendatavad?

    Millest on abi tegemisel ja protsessi kavandamisel?

    Millistest osadest “see” koosneb?

    • Millistele (alus)põhimõtetele üks või teine osa keskendub?
    • Millega tuleb tegevuse protsessis, plaani poostamisel arvestada?

    Mil moel anda illustreeritud näidetega praktilisi nõuandeid konkreetsete osade [kavandamiseks]?

    Mil moel [see] peegeldab aega, milles see on loodud/ koostatud/ tehtud/ kirjutatud?

    • – Kuidas see peegeldab valitsevat mõtteviisi ja inimkäsitlust, pedagoogilisi arusaamu, ühiskondlikke rõhuasetusi ja kitsaskohti?

    Mil moel [see] kajastab ideaale?

    • – Mil moel “see” peegeldab sotsiaalset kokkulepet, seda, mis on oluline ja kuidas seda saavutada?

    Mil moel asetada loodav/ tehtav [esimene osa] konteksti?

    • Kuidas kirjeldada, millisesse konteksti loodav “see” asetub?
    • Mil moel kaardistada eeldused, mis “selle” kontekstis edukalt toimivaks muudab?

    Kuidas keskendutakse [selle] kava olemuse ja arendamise teemadele?

    • Mil moel vaadeldakse [kava] erinevaid lähte-eeldusi ja vorme, kirjeldatakse peamisi põhimõtteid, mille järgi [kava] kavandada?

    Mil moel arutletakse [selle] tugevuste, nõrkuste ning ohtude üle?

    Mil moel antakse praktilisi juhiseid?

    Kuidas protsess läbitakse?

    • Kuidas tutvustatakse iga sammu juures osaoskust?

      Mil moel tutvustatakse õpitulemuste sõnastust, valitud sisutervikut, hindamist või õppemetoodikat? Kuidas osaoskuste üle otsustatakse?

    Kuidas [see] lõpeb?

    • Mil moel ja mille järgi hinnatakse kava ja protsessi kirjeldust?

    Millised on hindamiskriteeriumid?

     

sisendikunst ja väljundikunst

publikul ja osapooltel on
ootused ja nõudmised,
mille nad kas esitavad või ei
edasta avaliku arvamuse
kaudu kunstnikele

on ka see osa kunstnike
töö tulemist mida viiakse
struktuurkapitali rahadega ellu

ja teatud aja möödudes
ilmnevad selle kunsti
tagajärjed olenevalt sellest
kas nood kunstiteadlastele
ja kodanikele meeldivad,
sõnastades nood oma uued
ootused avalikult kunstnikele

 

formaalselt: kunsti tegemist teha

tähendab lahendada iga päev kunsti ja kunstitööd puudutavaid küsimusi
uurida tähendab püüda mõtestada ning seletada kunsti tegemist

ja siis sa küsid nagu üüberkuivik:

  • mis on kunst?
  • kus on kunsti piirid?
  • millal saab kunsti uurimisest kunstiteadus?
  • mida ja kuidas kunst käsitleb, kunstiteadus uurib?
organiseerides tegevust, et kujundada avalikku arvamust
toetades kunstnike positsioneerimist või positsiooni säilitamist
kunst – see on vastus küsimusele, kes pakub mida, millal ja kuidas?

KOLMAS SÜST: kunstniku väljakutse

on käsitleda kunsti ja loomingut laiemalt
kui isiklikud maailmavaatelised eelistused

lähenedes seletustele süstematiseerivalt
kujundades korrastatud mõistmise võimet

pannes rohkem mõtlema ja eri seisukohti
kõrvutama, panustades uutele lahendustele

see eeldab aga teadmistepõhist kunstimist
mis tagab ja võimendab teadmistepõhist X-i

et siinne kunstiline kogukond uuesti luua
piiratud võimaluste tingimustes ning jõu asemel
võimalikult tarku strateegiaid ja lahendusi kasutades

 

KUUSEGRIPP. TEINE SÜST: Kuidas säilitada eripära?

See katab eripäraseadusi
Sulle tavaks saanud viisil ja
mõisteraamistikus terviklikult,
algupäraselt ja eesti keeles.

See koosneb märksõnadest,
millest igaüks tegeleb ühe
koondatud osaga, tutvustab üld-
mõisteid ja keskendub.

Terviklikkus katab põhiteemad
ja ühendab sidusalt eripärad.

Süsteemsus näitab eri teemade
seoseid, millest saab järeldada
keerukamaid teadmisi-oskuseid
seostest ja protsessidest.

Lihtsus põhimõistete seletamisel,
näitlikustamisel, liigituste loomisel,
säilitades samas millegi olemusse
sügavuti tungiva põhjalikkuse.

Käsitledes optimaalsena kunsti- ja
kunstitöö põhiteemasid, jättes kõrvale
nõrgemalt seotud ning osaliselt kaetud
valdkonnad (kunstifilosoofia, allkultuuride-
vahelised suhted, sotsiaalne juhtimine jt).

Juhatades kirjutis sisse põhiküsimusega ja
võttes kokku lühi-, välk-, aruteluküsimustega
ning heasoovlikkusega huvitatud lugejatele.

 

[Joonistamise] juures oluline

Milleks [joonistatakse] – see on motivatsioon.
Mida ja kuidas [joonistatakse] – see on metoodika.
Mille abil [joonistatakse] –  see on mõistusega seotud.

Analyysin oma motivatsiooni ja tulevikku.

– Milliseks kujuneb tulevik, kui omandan [joonistus]oskuse?
– Milliseks kujuneb tulevik, kui ei saa [joonistamist] selgeks?
– Millised on võimalikud takistavad asjaolud, et [joonistamine] selgeks saada?

Eesmärkidest lähtudes määratlegem
oma [joonistus]oskuste vajadus – see on
minimaalne, millega te hakkama saate.

Eesmärgid on omavahelistes otsestes seostes. Nt:

– Lyhike perspektiiv – [joonistan] iga päev mingi piltloo; …
– Keskmine perspektiiv – hakkan [joonistamise] teemalist blogi pidama; …
– Pikk perspektiiv – osalen [joonistustega] rahvusvahelistel kunstinäitustel; koostan [joonistusõppe] abistavaid materjale…

Vajadused visualiseeriva vilumuse
omandamiseks on järgmised:

– Rääkimisoskus
– Lugemine
– Kõnekeelest arusaamine
– Kirjalik tekst
– [Joonistamise] tehnikad ja tehnoloogiad

Tõhus [joonistus]oskuse omandamise
metoodika vastab järgmistele nõudmistele:

– aitab edukalt mõtestada õpitavat/ käsitletavat materjali (mõjutab nägemis-, silmkuulmis”-, kompimisretseptoreid, haarates kaasa intellektuaalse, emotsionaalse ja psyyhilise tasandi);
– on järjepidev ja sobivalt doseeritud;
– on paindlik arvestades [joonistaja] isikuomadusi;
–  annab võimaluse seatud eesmärke tõhusalt kontrollida.

 

 

Joonmeedia kajastus:

NOV 20, 2011

ÕPPIMISE TÖÖRIISTAD 6ndal TOOL FAIR’il

16.-19.novembril Tallinna Lauluväljakul
Tool Fair’i puhul on tegemist rahvusvahelise “tööriistamessiga” mitteformaalse hariduse valdkonnas noortele. Nagu ürituse korraldaja Ülly Enn ütles: “Once upon a time the planes were coming to Estonia…” – Kohapeal oli tõepoolest üle 100 haridustöötaja, kes jagasid, eksperimenteerisid, mängisid, karjusid, naersid, analüüsisid, kritiseerisid ja mõtlesid koos parimatele tööriistadele noorte mitteformaalses hariduses. Kokku toimus üritusel 32 erinevat töötuba, lisaks oli avatud “turg”, kus osalejaid said oma praktikaid tutvustada.
Joonmeedia aga tänab omalt poolt veel osalejaid, kes meiega kaasa joonistasid!


minu jaoks kõige väärtuslikum-üllatavam-mis-kus-millal / eneseanalüüs ja visuaalkõnekas illustratsioonküsimine

loominguline põhituumvisuaalne ja/või sõnaline mõtestamine
mis tähendab nii lihtsalt joonistamist kui sümboliseerib pädevusi

paber-pliiats-värvid-vildikad-ja-pildipank abil vaba mõtestamine
ning seejärel olulisima enda jaoks sümbolitega joontähistamine

võimalikult spontaanselt-vabalt jooniste, sümbolite ja piltidega
muutes sõnad ja kujundid intuitsiooniltuginevaks tegutsemiseks

 

 

 

vägilinna valvekaamerad ei küündi vana-lasnamäeni, ehk

mobiilne joonistamine kui madalapõhjalne tramm
milles noor ema (taas)avastab ideed-ressurssid ja jõuab
siiani peidetud sotsiaalruumi tunnetuse abil peidetud või
senitundmatu mõtte-, tahte- ja värvingupotensiaalini
luues nähtamatu usalduse vägivaldselt räuskava kambaga
lootes olulist peksa ‘alandatud’ saamise kokkupuudet vältida

 

see ‘sina’ kui lugu

oled kui mingi nähtuse, seiga piir
elu levikut eraldav mõtteline joon
mu arusaam, mu tõekspidamine

usun sind kui tõestuseta tõeks peetavat
arvestamata muutuvaid olusid-tingimusi

pean sind armastuse asjaolude kriteeriumiks
läbi su tunnete eristan ja otsustan millegi üle

arvan sust kui tegijast-tegusast ja toimekast
tulemuslikult tegutsevast, edukast, mõjukast
kujutava kunsti alal loovalt töötavast isikust
kes on väga osav, meister (pilt)lugude peale

kuid panid mind imestama ühe möödapanekuga
kui vaikisime ses unenäos üldtuntud faktidest

 

 

mind huvitab “mõiste” sisu ‘selle oluliste, määravate tunnuste kogum’:

salaseletamatud seosed-suhted
kaudu kummaline mõtlemine
peegeldavad protsessid
abstraktsed fenomenid
esemed ja nähtused

võrreldavad
absoluutsed
konkreetsed
korrelatiivsed
võrreldamatud
kunsti, kultuuri ja
ühiskonna mõisted

kollektiivmõiste
vastandmõiste
üksikmõiste
kogumõiste
põhimõiste
liigimõiste
üldmõiste
algmõiste

käsitus
arusaamine
ja üldistamine
kitsamast laiemaks
sisuga hõlmatud esemete
ja nähtuste hulga määratlemine

 

Uus Maailm FILM – millised küsimuskõlad tekkisid:

Kas me suudame luua suhtlemissõbralikuma elukeskkonna eelduseid, mis ergutaks võimalikult paljusid olema kodanikujulgemad või takerdume väiklaselt formaalsete asjaajamisstandardite bürokraatlikku püünisesse?

Film tegeles minu jaoks elamissõbralikuma ja kodanikujulgema elu(keskkonna) tarvis eelduste loomise ja takistuse kõrvaldamise küsimustega. Süvenes arvamus, et kõike, mida saab teha, saab teha paremini, osapooltele arusaadavamalt, süsteemsemalt ja kompleksemalt. Nägin selles filmis heatahtlike tuttavate inimeste reaktsioone oma ja teiste psühholoogilistele jm barjääridele. Ja tekkis ka mõningaid märgumõtteid, kuidas saanuks esinenud probleeme loovamalt lahendada. Eelnevas mõttes oli see film vägagi õpetlik-kasulik-väärtuslik ja ergutas kaasa mõtlema-tundma.

09.07.2009 Uue Maailma seltsimaja hoovis


mul võib

mul võib olla piiritletud arusaam,
kindlalt väljakujunenud uskumus,
et “ma ei saa [sellest-millest] aru”
ja ei julgegi oma märgupilte luua

mul võib puududa oma suund ja
kriteeriumid, mille abil muutumist
muuta ja hinnata… võin lõpetada
veel enne kui suudan alustadagi
 

Kunstniku töö lõõmavsilmse sädemetargutajaga

Sind paneb kunsti- ja elumõtet looma [see], mis võib
tulevikus olla võimalik ja praktilised kunstiharjutused.

Julged olla julge ja mässuline noorkunstnikuhakatis,
kogud-korrastad materjali, seda süstematiseerides-
lihtsustades, (taas)avastades [pedagoogilisi] põhimõtteid.

Eksperimenteerid ja soovid olla oma tegevusreeglitega
omamoodi täiustatud-uuendusmeelne avalik eeskuju.
Vabastamaks peateesid psühholoogilistest tõketest,
purustamaks kätte libisevaid klišeesid oma tegevuses.

 

 

Vastutustundetuse päev

Igavene täna, ka 2011. aasta sügisel, tähistatakse riikliku tähtpäevana vastutustundetuse päeva. Hommikul asetasid kaitsetud ministrid ja ebalevate üliõpilasorganisatsioonide esindajad taktikalised rahateenimise kärjed suuremate pankade jalamile, keskpäeval toimus samas suhteliste vaesurite poolt korraldatud kõnekoosolek, kus nõuti õiglasemat õiglust ning õhtul algusega kell 20 tähistavad salakavalad trikimehed ja -naised päeva ühise laulmise ja kontserdiga, kus astub üles Mister Fakker. 2011. aasta septembri lõpupäevil, ei suutnud nad Tallinnas vaimu enam hoida. Linnapea ja tema nõunikud teadsid, et neid võib oodata samahästi nii ehe töö kui ka töötus. Nendel meestel ja naistel aitas hirmutunde ületada usk kokku kuhjatud hüvedesse ja Eestis valitsevasse kodanikuvõimetusse, usk sellesse, et ainult ja põhiliselt meie väärime paremat tulevikku kui oma rahva orjastamist. Nad uskusid, et rikastumine võimude vahelise heitluse võimuvaakumi ajal on võimalik. Kuigi neile isiklikult ei jäänud oodatud hüved tulemata, on elu näidanud, et nende usk ei olnud asjatu.

Mis enesest targem

Soovid, et mõte oleks arusaadav ja nauditav;
mängid sümbolite-märkide, mõtete ja tunnetega .

Eeldad end sõna- ja pildivägevaks, mitte
nagu mina, kes ma häbenen end (pr)aegu
hüpoteetiliste hetkeveendumuste veres.

Tegeled küsimuskõlaga, mis parajasti oluline
ja soovid sattuda tähendusrikka mõtte otsa.

Kui sulle endale ikka meeldib, küllap siis teistelegi –
hoolides vormist ja sellest mis enesest targem.

Tänuavaldused

*
Kunstnike Kuninglik Korter tänab kunstnikke, kõiki teisi loomingulise tervise alal töötajaid, publikut, agente ja kunstitöötajaid, kes osalesid tänase päeva õhtusse saatmisel. Tahaksime tänada ka Sind, hea lugeja, toetavate kommentaaride ja eriti usu eest, et tuleb mõtteid-ideid mudeldada ning käsitleda kunstielu keerulist ja valesti mõistetud maailma.

 

.

Taastoodetud sitaretoorika

taastoodetud sitaretoorika

Kunsti olukord on sitt, ajad on sitad, on alles sitt lugu, ma olen üks sitt kunstnik.
Kunstiilm kipub sitaks minema.

Kas pea valutab kunstist? – Mis ta sitt ikka valutab!

Sõidan sitale oma kunstiga!
Kaon siit minema, keegi ei taha mind sitta kuulda!

Mind sitta tuleb hoida nagu õrna paska pilpa peal.
Aga ega ikka sitast saiakunstnikust korralikku asja saagi.

Kuid pane tähele – ega ma nii sita pealt riisutud väärtusetu kehvik olegi!
Sest ega ma sitta kunsti kah vahi, hakkab veel…

Oleks mul sital rahagi!
Aga, mis ma selle sitase rahaga ikka jändaks!
Mis sest olematust sitast kahetseda!
Tühja-sitta kah!

Sittagi sa tead, mida ma tunnen!
Sitta sa sellest aru saad!
Sa ei saa mitte sitastki aru!

Sihukese sita mõttega ma sõidangi.
Löön nii et väljaheites kirbusita roekunst!
Ja mitte persesittagi väärtuslikumat!

No olen ikka sitakunsti pasa kokku keeranud!

 

.

objekt-taristu vs subjekt-inimene

Kunagi tuleb september kunstikuuga ja kõikjal pasandatakse, kuidas kunst on oluline, kunstnik loob lisandväärtust ja enamgi veel. Et tänapäevases globaalses kunstiruumis tagab toimivad eeldused ideeline mõttemudeldamine ja teosed, mis on lahutamatult seotud kunsti kui kultuurilist ja ühiskondlikku lisandväärtust loova protsessiga.

Aga! Subjekti- ja objektikunstnikke hoiab tööhoos vaid kontakt reaalse eluga?

Kriitilist massi ideemudeldajaid hoiab põhisüsteemidest võõrandumast otsus, milliseid väärtuseid tuleks tingimata siinmaal rahastada?

Tegelik olukord: tõeline väärtus on objekt-taristu, mitte subjekt-inimene?

 

 


.

Aktuaalne kunst & mõttemudelid

Lood uuenevaid mõtteviise ja tahad
püsivalt huvipakkuvaks pääseda.

Sul on strateegiliselt oluline suutlikkus luua,
konstrueerid võimalikult tugevat mõttemudelit.

Küsid: “Milline on Sinu/ minu mõttemudel?”, mitte
nagu vanasti – mis kunstiga sa tegeled?!?

Kirjeldad kunstimudeleid mõttemudelitena,
konkreetsetele kunstiviisidele või -tegevustele
lähenemisena, mida pead võimalikuks võimendada.

Usud, et aktuaalset kunsti saab rajada pigem
mõttemudelitele kui järjestikustele teostele
ja hoolikalt kavandatud kunstitööle.

Pead kunstilise mõttemudeli all silmas ideed,
mis otsib väljundit ja püüab publikule väärtust luua.

Ehk: kuidas sa lood ühiskondlikku ja kultuurilist
väärtust sotsiaalintellektuaalsete ressurssidega?

 

.